Granaadipuu madal "Karfagen"

Kääbus granaat "Karfagen" - Punica granatum nana.
Granaadipuu - heitlehine subtroopiline põõsas. Taim on vähenõudlik, kõrgus kuni 60-100 cm, väikeste, smaragdroheliste, elliptiliste lehtedega. Õitseb maist augustini punaste õitega, mille läbimõõt on 2,5-4 cm. Viljade läbimõõt kuni 5-7 cm, viljades on rohkearvuliselt seemneid, mis on kaetud mahlase kestaga. Mahl on meeldiv hapukas- magus.
Eelistab otsest päikesevalgust lõuna-, edela- või läänepoolsel aknalaual (suvel soovitatakse varjutada), piserdamist, regulaarset toatemperatuuril kastmist. Liigse kastmise korral võivad viljad lõheneda. Peale kevadiste öökülmade lõppu võib taime õue viia ja hoida poolvarjulises kohas kuni sügiseni. Talvel viskab taim lehed maha. Sellises seisundis kastetakse teda väga harva ja hoitakse temperatuuril +5+10°C. Mullasegu peab olema kohev ja toitaineterikas (1 osa kamaramulda, 0,5 osa kõdumulda, 1 osa lehemulda ja 1 osa liiva). Kevadel, alates võrsete kasvust kuni juulini pealtväetatakse taimi iganädalaselt lilleväetisega. Peale puhkeperioodi istutatakse taim iga kahe aasta tagant suuremasse potti.
Seemnetega on küllaltki lihtne paljundada tavalise toatemperatuuri juures. Seemned külvatakse 0,5 cm sügavusele. Temperatuuril +25°C ilmuvad tõusmed 2-6 nädalaga. Noori seemikuid kärbitakse parema harunemise eesmärgil mitu korda. Suve alguses tehakse sanitaar-lõikus, mille käigus eemaldatakse nõrgad ja sissepoole kasvavad oksad. Taimele võib anda soovitud kuju, kaasa arvatud bonsai.
Granaadipuul on ravimtoimed: üldtugevdav, palavikuvastane jne.
Granaadipuu on kõrge soojanõudlikkusega. Seepärast sobib asjaarmastajale kääbussort või toagranaadipuu. Tubastes oludes, päikeselisel aknalaual võib kasvatada granaadipuu kääbusliiki. See heitlehine subtroopiline puuke lühikese puhkeperioodiga saavutab kõrguseks kuni 1m. Lehed läikivad, väikesed, kitsad. Õitseb peaaegu aasta läbi  torujate kaunite õitega. Pärast õitsemist võivad tekkida oranžid kerajad viljad. Hakkab vilja kandma 2-3 aastal. Enne kasvu algust tuleb välja lõigata kõik nõrgad võsud, sest õied moodustuvad üheaastaste tugevatel võsunditel. 
Suvine hooldus: suvel võib taime viia välja, värske õhu kätte, talvel vajab jahedat kohta, temperatuuriga +6+10 kraadi. Puhkeperioodil langetab lehed, pärast mida kastetakse taime harva. Asukoht tuleb talle valida lõunapoolne, ta vajab otseseid päikesekiiri. Kevadel ja suvel kastetakse rikkalikult, suvel on hea perioodiliselt veega pritsida. 
Talvine hooldus: granaadipuud võib hoida väljas, kuni öine temperatuur langeb +6 kraadini. Seejärel toome nad +5+7 kraadisesse ruumi, seega keldrisse. Seal viibivad nad märtsikuuni. Märtsipäikesega peaksid granaadipuud ärkama. Selle jaoks asetame nad kõrgema temperatuuriga valgesse kohta. Varsti kattub puu noorte lehtedega. Võib tuua õuest granaadipuu ka otse korterisse. Sealjuures ei teki praktiliselt mitte mingit puhkeperioodi ja ta kasvab ja õitseb ka talvekuudel. Noori taimi istutatakse ümber igal aastal, täiskasvanuid 2-3 aasta tagant, vanu 4-5.
Pinnas: kamara ja lehemuld, turvas,liiv (1:1:1:1). Paljundatakse varrepistikutega, mis võetakse üheaastastelt võrsetelt kevadel.

Eng.: Pomegranate. Suom.: Kääpiögranaattiomena. Sven.: Dvärggranatäppelträd.

* Toataimedele on sügis-talvine periood kõige keerulisem. Valgust on vähe, aknalauad külmad,taim peab taluma kuiva sooja õhku mida annab radiaator...
Tavaliselt on talv see aeg kui lillekasvatajad(mitte algajad vaid ka kogenud) kaotavad oma taimi. Miks? Püüdke meelde tuletada kas teil pole seda juhtunud et taim hakkab kaotama lehti (või lihtsalt närbub kuigi muld on niiske), aga teie arvate et taim vajab niiskust ja kastate. Samuti väetate, et ta kiiremini toibuks. Kahjuks on vee puuduse ja ülekastmise tunnused sarnased. Nii ühel kui teisel puhul lehed närbuvad või langevad rohelistena(paksulehelised taimed).
Seepärast enne kui kasta tuleb vaata mulla seisukorda,kui mulla ülemine kiht on niiske ei tohi kasta mingil juhul! Väga tähtis on seda jälgida epifüütide ja poolepifüütide puhul aga samuti ka mugul ja sibulillede korral. Elada "SOOS" kus õhk ei jõua juurteni võivad ainult sootaimed (toataimede hulgas on neid vähe). Toataimed on tavaliselt pärit troopikast või subtroopikast. Looduslikes tingimustes on tavaliselt sellistel taimedel mullatemperatuur 1-2°C kõrgem kui õhutemperatuur. Peale selle on ka õhuniiskus kõrgem kui meil toas,se llepärast ei vaja taimed niipaju kastmist looduses kui meil toas.
Mis toimub toataimedega talvel?  Pott asetseb tavaliselt jahedal aknalaual, juurestik saab soojust radiaatorist mis asetseb tavaliselt aknalaua all (see tähendab et õhutemperatuur on kõrgem toa omast mitu kraadi). Tulemusena võib olla mullatemperatuuri milles taim kasvab ja õhutemperatuuri vahe 10°C! Muld on jahedam. Jahedas on juurte tegevus pidurdunud. Mida kõrgem on õhutemperatuur seda rohkem on vaja toitaineid ja vett taimele juurtest. Enamik troopiliste taimede juuri ei arene kui mullatemperatuur on alla +18+20°C. On taimi mille juurestik ei arene kui temperatuur on alla +22°C (näiteks ananass ja teised bromeeliad). Temperatuuril alla +13+15°C juured mitte ei arene vaid ei tööta üldse-ei varusta taime toitainetega. Arenenud juurestik on taimele väga vajalik. Neid juuri mida te näete ümberistutamisel - need on transportjuured. Toitaineid juhivad, aga väikesed narmasjuured, mis elavad lühikest aega, sellepärast peab juurestik kogu aeg arenema.
Ümberistutamisel saavad kannatada just narmasjuured; isegi siis kui teile näib et seda pole toimunud. Juurte taastumine kestab kuni 2 nädalat. Sellepärast tuleb talvel lillepotte hoida soojas kohas (kleepida aknad ning asetada poti ja aknalaua vahele soojust isoleeriv alus puidust, penoplastist või mõnest muust soojust halvasti juhtivast materjalist. Seda on vaja teha kindlasti kui teil on betoonist või kivist aknalaud ning te tahate, et teie taimed talvituksid korralikult ning kui te ei muretse neid endale üheks hooajaks. Isolatsiooni korral on lootus et muld on sama temperatuuriga kui toatemperatuur eriti plastpottide korral. Savipottides on peale kastmist kuni potiseinad on niisked temperatuur alati toatemperatuurist madalam.
On olemas kaks võimalust toalillede kasvatamiseks talvel: anda neile võimalus kasvuks (enamik troopilisi taimi ei vaja looduses puhkust) või aidate neid "puhkamisel" kui pole võimaldada neile normaalset arengut.
Esimene variant sobib neile lille kasvatajatele kes on valmis andma neile lisavalgust ja tagama vajaliku mullatemperatuuri ning õhuniiskuse. Need inimesed teavad isegi mida teha.
Teine variant - vajalik on potid aknalauast isoleerida radiaatorist tuleva sooja õhu eest. Kõige lihtsamaks loen isoleerimist kilega nii kõrgelt, et taim oleks 2/3 ulatuses kaetud. Aknalauast saab nagu "akvaarium". Õuepoolt on klaas aga toa poolt kile. Sellega alandame temperatuuri taime ümber ning väheneb temperatuuride vahe mulla ja õhu vahel. Kui teil on aknalaual kõrged taimed tuleks teha kile sisse avad kastmise jaoks parem on kõrged taimed asetada ruumi. Teiseks - mis pole vähem tähtis, vähendada kastmist. Talvel ei saavuta me tavaliselt et mullatemperatuur oleks õhu omast kõrgem. See tähendab et juured ei tööta täie jõuga,vee imendumine on väiksem. Kui te märkate taimel närbumise tunnuseid, piserdage lihtsalt neid, ärge kastke!
Kastmine ei anna midagi vaid ainult halvendab taime olukorda kuna juurtel pole õhu juurdepääsu ja külmas mullas juured hävivad. Kastetakse ainult peale mulla kuivamist. Kui muld on natukenegi niiske kasta ei tohi. Niisiis taim puhkab: mullatemperatuur on madalam kui suvel, õhutemperatuur on madalam ja kastmine minimaalne.
Mis on tulemus?
Taim talvitub korralikult, mõned neist (lehti langetavad ja osaliselt langetavad) võivad osa lehti või täielikult maha langetada. Mõned ei kaota lehti kuid ei kasva ka edasi.
Teiseks - ei ilmu väljaveninud võrseid mis on suurte sõlmevahedega ja ei seisa iseseisvalt püsti(neile on tavaliselt vaja toestust või tuleb nad ära lõigata).
Kolmandaks - mõnedel taimedel on lihtsalt puhkus vajalik,nad väsivad(teile on ju ka vähemalt kord aastas puhkust vaja). Need taimed rõõmustavad juba kevadel teid massilise lehestiki ja õitega. Ilma puhkuseta jäävad taimed nõrgaks, venivad,on vähe lehti ja õiepungi.
Neljandaks - on taimed (erti õitsvad), mis vajavad puhkeprtioodi. Ilma selleta nad kas ei õitse üldse või õitsevad vähe ja harva. Paljudel taimedel moodustuvad õiepungad just puhkeperioodil jahedas.
Viiendaks - on olemas taimed mis ilma puhkeperioodita üldse ei õitse, mis te nendega teete?
Viimane, mida tahaks meelde tuletada: ärge mingil juhul taimi väetage kui algas pukeperiood!
Sellega võime taime lihtsalt hävitada. Kevadel kui ilmuvad esimesed noored võrsed-siis on mõtet väetada, muidu te lihtsalt kõrvetate juured ära ning ei anna taimele midagi.